Hotell Sojuz

Kuna nüüd pikemalt Peterburis siis Moskvas polnud enam mõtet korterit hoida ja saab tutvuda ka veidi hotellimajandusega. Hotell Sojuz näiteks on suht tundmatu ja kuulub kaitseministeeriumi haldusalasse ja omab ka samanimelist tavahotellist nimekaimu. Hotell nagu hotell ikka, osad toad euroremondi läbinud, osad mitte. Sain eurotoa, igaks juhuks "nostalgia" tuba ei vaadanud. Kuna konditsioneeri hotellis polnud ja ootamatult oli hakanud Moskvas suvi, temperatuur 20 kraadi ja seda aprilli alguses, kui meil vaevu lumi läinud, siis oli tuba saunatemperatuuriga. Mõtlesin et öösel on jahedam ja hoian rõduust lahti, loobusin aga sellest mõttest kui nägin, et naabertoaga on meil ühine rõdu ja seda ilma igasuguse piireta. Ehk et oleks vabalt võinud jalutada ühest numbrist teise kui rõduuksed lahti, mis oleks ütlemata lõbus tuttava seltskonna puhul kuid mul ei pakkunud mingit põnevust näha mõnd kuutõbist naabrit öösel oma toas.
Hommikusöök aga serveeriti 11ndal korrusel niinimetatud banketisaalis, mis kujutas endast kõledat kultuurimaja saali. Ühes saali nurgas oli hiigelsuur televiisor ja teises nurgas imepisike laud võileibade ja kuuma vee aparaadiga. Oleks võinud ka samovar olla :) Teenindus aga nostalgiakohtadele omaselt individuaalne, ehk siis küsiti kenasti kas ma soovin härjasilma või munapudru ja kas viineri või sardelliga. Viinerid olid küll otsas, aga no ei hakanud nurisema selle pisiasja üle. Aga siis tahtsin söögi kõrvale mahla, mille peale teenindaja vaatas mind mõnda aega imestunult ja teatas, et mahla ei ole. Vaatasin veel imestunumalt vastu, et kuidas pole? Aga olles väljamaalane pakuti mulle siiski välja kohe lahendusvariant, et mahla saab osta esimese korruse baarist! Jah, no ma siiski loobusin sellest põnevast variandist sõita liftiga 11ndalt korruselt esimesele mahla järele. Lift ise oli ka maailma kiireim, millega ära käies oleks olnud hommikusöök ilmselt juba läbi :)

IKEA

Kuna Moskvas olles harjusin Ikeas aeg-ajalt shoppama siis pikemalt kodus olles tekkis kohe vastupandamatu vajadus selle järele. Kuna ootamatult avanes võimalus tasuta Soomes käia ja kuna sinna niisama polnud tahtmist minna, siis saigi ühendatud kasulik meeldivaga. Loomulikult oli õige mõte lahkuda laupäeva ülivarahommikul ja otse loomulikult ka eelmine öö klubis veedetununa. Õnneks klubis sai oldud kainena, muidu oleks see paar tundi ööund jäänud ikka jube väheseks. Igatahes parajate zombidena jõudsime Soome. Lisaks meile olid veel ka Karmo ja Rauno kaasas, Karmo sai suure au osaliseks olla roolis. Ma ise oleks seal vist magama jäänud otsekohe. Kuna Siim hõikas välja, et tema on seal Ikeas käinud ja teab täpselt kus see asub siis ei hakanud ma ennast kaardi poole vaatamisegagi mitte vaevama. Kui suur viga see oli saime aru, kui Soomes kai pealt edasi veeredes hakkas Siim juhatama, et "eee...vist sinna..."
Aga no igatahes varsti olime juba mingil Soome kiirteel ja Siismu arvates Ikea suunas teel. Kui kiirtee lõppes ja muutus tavaliseks teeks saime aru, et see polnud vist ikka see õige, sest Siimu kindel teadmine oli, et Ikea asub kiirtee ääres. Õnneks Soomes pole olemas ainult üks kiirtee! Igatahes paari telefonikõne ja mobiilinterneti abil saime lõpuks õige suuna kätte ja ei läinudki palju aega mööda, kui olimegi juba parklasse sissekeeramise kaugusel poest. Aga kuidagimoodi oskasime teha ikka vale pöörde ja võisime vaid ohates vaadata Ikeat käeulatuses ja siis aina kaugenevalt, olime suutnud parkla asemel keerata järjekordsele kiirteele viivale teeotsale. Järgmised 30 kilomeetrit möödusid teadmises, et ükskord me jõuame sinna niikuinii ja nii lõpuks oligi. Igatahes sai selgeks, et kiirteel tagasipööret teha on pea ilmvõimatu ülesanne mille tulemusena võid leida end hoopis ootamatutest kohtadest, kui see sama kiirtee millel olid :)